Õhk on meile kõigile väga tuttav! Oleme sellega kokku puutunud sünnist saati ja see on kõikjal, kuhu läheme: maateede värske õhk, pargiskäigu niiske õhk, autode kuivad, tahkete osakeste heitgaasid tiheda liiklusega tänavatel, keemiatehastest paisuv must sudu ning töökodades vibratsiooniga tõusev ja langev tolm.
Õhk, mida me hingame, on tihedalt seotud meie tervisega. Puhas värskes õhus viibimine muudab meid mugavaks; tolmu ja sudu täis keskkonnas ei mõjuta see mitte ainult meie tuju negatiivselt, vaid võib kahjustada ka meie ninakäike, kõri ja muid organeid, mis võib aja jooksul põhjustada tõsiseid haigusi!
01 Õhukvaliteedi hindamine
Õhk on meile nii tähtis, kuidas siis õhukvaliteeti hinnata? Täna tutvume uue terminiga: AQI (Air Quality Index). Muidugi olete selle terminiga ilmselt juba tuttav; kui avate telefoni ilmarakenduse, näete sageli selliseid kirjeldusi nagu "suurepärane" või "hea" õhukvaliteet.
Õhukvaliteedi indeks (AQI) on parameeter, mis kajastab igapäevast õhukvaliteeti, kirjeldades õhu puhtuse või saastatuse astet ja selle mõju tervisele.
Millised on AQI hindamisstandardid?
AQI on uus õhukvaliteedi hindamise standard, mille riik avaldas 2012. aasta märtsis. See jälgib kuut saasteainet: vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, PM10, PM2,5, süsinikmonooksiid ja osoon. Andmeid uuendatakse iga tund. AQI esitab need kuus saasteainet ühtse hindamisstandardi abil.
Kuidas AQI arvutatakse ja hinnatakse?
Erinevate saasteainete astmeliste kontsentratsioonipiiride põhjal (AQI kontsentratsiooni piirväärtused viitavad GB3095-2012, API kontsentratsioonipiirid GB3095-1996), peente tahkete osakeste (PM2,5), sissehingatavate tahkete osakeste (PM10), vääveldioksiidi (SO2), süsinikdioksiidi (NO2) ja lämmastikoksiidi (NOxO3) mõõdetud kontsentratsioonid. (CO) kasutatakse iga saasteaine õhukvaliteedi alamindeksite (IAQI) arvutamiseks (PM2,5 ja PM10 on 24 tunni keskmised kontsentratsioonid).
AQI-ks valitakse erinevate saasteainete kõrgeim IAQI väärtus. Kui AQI on suurem kui 50, määratakse esmaseks saasteaineks kõrgeima IAQI-ga saasteaine.
AQI klassifitseerimisstandardite alusel määratakse õhukvaliteedi tase, kategooria ja vastav värvus koos tervisemõjude ja soovitatavate meetmetega.
AQI hindamisstandardid
1. Õhukvaliteedi tase 1: õhusaaste indeks 0-50
Õhu kvaliteet on suurepärane; kõik rühmad saavad tegeleda tavapäraste tegevustega.
2. Õhukvaliteedi tase 2: saasteindeks (PI) 51-100
Õhu kvaliteeti peetakse heaks. Väga väikesel arvul erakordselt tundlikel inimestel soovitatakse välistegevust vähendada.
3. Õhukvaliteedi tase 3: saasteindeks (PI) 101–150
Õhukvaliteeti peetakse kergelt saastunuks. Soovitatav on lastel, eakatel ja südame- või hingamisteede haigustega inimestel vähendada pikaajalist suure intensiivsusega{1}}õues treenimist.
4. Õhukvaliteedi tase 4: saasteindeks (PI) 151–200
Õhukvaliteeti peetakse mõõdukalt saastunuks. Soovitatav on haigusi põdevatel inimestel vältida pikaajalist kõrge intensiivsusega{1}}õues treenimist. Üldsus peaks mõõdukalt vähendama välitegevust.
5. Õhukvaliteedi tase 5: saasteindeks (PI) 201–300
Õhukvaliteeti peetakse tugevalt saastunuks. Lastel, eakatel ja südame- või kopsuhaigustega inimestel on soovitatav jääda siseruumidesse ja lõpetada õuestegevus. Üldsus peaks vähendama välitegevust.
6. Õhukvaliteedi tase 6: saasteindeks (PI) on suurem kui 300
Õhukvaliteet on tasemel kuus, mis viitab tõsisele saastatusele. Lastel, eakatel ja patsientidel on soovitatav viibida siseruumides, et vältida füüsilist pingutust, ning üldsus peaks vältima välitegevust.
02 Õhusaasteallikad
Õhusaaste pärineb nii looduslikest kui ka inimtekkeliste allikatest. Looduslikud allikad on nende vähese esinemise tõenäosuse tõttu tühised; peamine allikas on inimtekkeline. Inimtekkelised allikad pärinevad peamiselt kahest valdkonnast: tööstuslikust tootmisest ja transpordist. Tööstuslikul tootmisel on suurim mõju; linnatööstuspiirkondade läheduses elavad inimesed on sellega ilmselt tuttavad – kõrguvad korstnad eralduvad nii päeval kui öösel. Transpordi mõju välisõhu kvaliteedile sõltub kohalikust rohelisusest ja ilmast. Rohestamine ja sademed võivad leevendada enamikku reostust ning sõidukite heitkogused on nüüd rangelt reguleeritud.
(1) Tööstuslik tootmine: tööstustoodang on oluline õhusaasteallikas. Tööstusliku tootmise käigus eraldub atmosfääri palju erinevaid saasteaineid, sealhulgas tahkeid osakesi, vääveloksiide, lämmastikoksiide, orgaanilisi ühendeid, halogeniide ja süsinikuühendeid. Mõned neist on tahked osakesed, teised aga gaasid. Suurima mõju avaldavad keemiatoodete tootjad, näiteks pestitsiidide tootjad, kelle tooted on väga mürgised ning mõned on tule- ja plahvatusohtlikud. Olen paar korda sellistes tööstustsoonides käinud ja tundus, nagu oleks gaasikambrisse sisenedes{5}}tugev terav lõhn.
(2) Transport: peamiselt sõiduki heitgaasid. Kuna praegu on kasutusel suur hulk autosid, võib ühistranspordi valimine oluliselt vähendada heitgaase. Rongid, lennukid ja laevad ei mõjuta maapinna õhukvaliteeti peaaegu üldse. Näiteks enamik ronge (kiirrongid-) on nüüd elektrifitseeritud ega tekita heitgaase. Linnades on autosid palju ja need on kontsentreeritud ning nende heitgaasid on peamiseks õhusaasteallikaks, eelkõige süsinikmonooksiid, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid.
Lisaks ei põhjusta reoveepuhastid üldiselt visuaalset ega sensoorset reostust ning tehase piirkonnas või väljaspool on tavaliselt vähe lõhna. Tugevad lõhnad tulevad tavaliselt prügiveojaamadest ja prügilatest. Tuulistel päevadel, eriti kui tuul puhub elamurajoonide poole, on lõhn öösel aknaid avades talumatu. Seega proovige prügilatest eemale hoida. Samuti püüdke vältida rasketööstuspiirkondi linnades ning ärge töötage pikka aega tolmu ja suitsuga keskkonnas!